Liisinguleping on küll üks sagedasti kasutatavatest lepingutest, kuid kuna leping ise hõlmab nii krediidi-, müügi- kui üürilepingu omadusi, pole tihti lepingus sätestatu niivõrd selge, kui seda on mõni tavapärane lepinguliik. Sellepärast tuleb liisingulepingu lõpetamise korral arvestada erinevatest lepinguliikidest tulenevate regulatsioonidega. Millistel juhtudel on võimalik liisingulepingut lõpetada ning millised on selle tagajärjed? Kuivõrd liisingulepingu puhul on tegemist

Üürileping on üks sagedamini kasutatavaid lepinguid. Kuivõrd tegemist on kestvuslepinguga ehk püsiva ja korduva kohustuse täitmisega, tuleb kindlasti jälgida selle lõpetamisel erinevaid reegleid: selge peab olema ülesütlemise alus ja järgima peab kõiki ülesütlemise formaalseid eeldusi. Üürilepingute puhul tuleb eristada korralist ja erakorralist ülesütlemist. Kui üürileping on sõlmitud tähtajaliselt, lõppeb üürileping kas lepingus ettenähtud aja möödudes või tähtajalise lepin

Kinnistusraamat on riiklik andmekogu, mis sisaldab informatsiooni kõigi Eesti Vabariigis registreeritud kinnistute kohta. Veelgi enam, kinnistu saabki tekkida vaid kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnistusraamatu eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet kinnisomandi tekkimise, üleandmise ja kinnisasja asjaõigusega koormamise, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise, selle sisu muutmise või lõpetamise kohta. See tähendab, et kinnistusraamatust o

Tööandjal on õigus tööleping ühepoolselt lõpetada majanduslikel põhjustel, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Lisaks on tööandjal sama õigus ka tegevuse lõppemise või pankroti korral. Töölepingu lõpetamist vastaval alusel nimetatakse koondamiseks ning see annab töötajale õiguse koondamishüvitisele. Käesolevaga võtame vaatluse alla, keda koondada ei tohi ning millisei

Erinevalt tööandjast on töötajal õigus tööleping igal ajal 30-päevalise etteteatamisajaga üles öelda. Tegemist on töötaja õigusega lepingu lõpetamisele, mis ei vaja töötaja poolt põhjust ega tööandja poolt rikkumist. Samuti ei saa tööandja töötajat kuidagi kinni hoida ja töölepingu lõpetamist takistada. Sarnane alternatiiv on töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel, kuid selle osas esineb praktikas sagedasti probleeme. Kuna töötaja ja tööandja on töösuhtes enamasti ebavõrdse

Esmane viis töölepingu lõpetamiseks on teha seda kokkuleppel. Ehkki ideaalis peaks see tähendama olukorda, kus töötaja ja tööandja on jõudnud ühiselt tõdemusele, et töösuhte jätkamine ei ole enam mõistlik, on praktikas sagedane probleem, et töötajaid sunnitakse alla kirjutamine töölepingu lõpetamise kokkulepetele, mis tegelikult ei vasta ei nende tahtele, huvidele ega ka kehtivale õigusele. Tööandja poolt on selline käitumine küll majanduslikult mõistlik, kuivõrd säästetakse

Öeldakse, et omand on püha ja puutumatu, kuid kas see ka tegelikult vastab alati tõele? Nii näiteks annab korteriomandi- ja korteriühistu seadus korteriomanikele siiski võimaluse esitada nõude kortermajas oleva teise korteriomandi võõrandamiseks, kui korteriomanik on pikalt ja olulisel määral rikkunud endal lasuvaid kohustusi. Käesolevas artiklis käsitleme, millistel juhtudel on korteri sundvõõrandamise nõue põhjendatud ning kuidas nõuet esitada. Korteriomandi- ja korteriühis