Äriseadustik näeb osaühingu vähemusosanikele võimaluse nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu olukorras, kus osanikud ei saa võtta vastu juhatuse liikme tagasikutsumise otsust selleks vajaliku häälteenamuse puudumise tõttu. Sellises olukorras saavad kohtusse pöörduda osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist ning juhatuse liikme tagasikutsumiseks peab olema mõjuv põhjus. Millised on aga mõjuvad põhjused 2019. aasta lõpus ilmunud Riigikohtu la

Konkurentsipiirangu kokkulepe tähendab töötajale keeldu töötada tööandja konkurentide juures ja ka tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Sellise piirangu seadmise eesmärgiks on kaitsta tööandja majanduslikke huve, eelkõige aga ettevõttesiseseid saladusi ja taktikaid, mille teadmine konkurendi poolt võib tööandjale kahjulikult mõjuda. Tihti võib töölepingutest leida konkurentsipiirangute kokkuleppeid, mida enamasti ei kohaldata lepingu lõppemise järgsel perioodile

Võlaõigusseaduse kohaselt on üheks hüvitatava kahju liigiks saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tuluks loetakse võlaõigusseaduse § 128 lg 4 kohaselt kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olev asjaolu ei oleks esinenud. Lisaks võib saamata jäänud tulu seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu võib iseenesest hõlmata mitut liiki tulusid, mis jäävad kahju tekitaja õigusvastase tegevuse tõttu saamata

Viimase aasta vältel on Riigikohus teinud mitu olulist lahendit kaasomandi lõpetamise asjades. Vaatame neist peamisi pisut lähemalt. 10. aprilli 2019. a otsuses tsiviilasjas nr 2-17-9749 selgitas Riigikohus, et „Kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulene