Võlasuhted võivad tekkida eelkõige lepingust, kahju tekitamiset, käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest. Samas tunneb õiguskord lisaks klassikalistele kohustustele ka selliseid kohustusi, mis on kohustused vaid tinglikult. Neid nimetatakse mittetäielikeks kohustusteks ning võlgnik võib neid küll täita, kuid võlausaldaja ei saa võlgnikult nõuda nende kohustuste täitmist. See tähendab, et täitmisnõude esitamine ei ole võimalik. Mittetäielikud kohustused on kohustus

Kinkelepingud moodustavad osa igapäevasest õiguskäibest. Enamasti puudub kinke tegemiseks õiguslik kohustus ning kinke jagatakse heast südamest enda sõpradele ja lähedastele. Paraku juhtub aga vahel, et kingisaajad ei käitu samalaadses heas usus ning kinkelepingu eesmärgiks on vaid vara väljapetmine. Eriti sagedane on see üksikute vanainimeste puhul, kelle elu viimastel aastatel ilmuvad välja vanad sõbrad, kauged sugulased, lahked hooldajad. Ehkki sellised tehingud piirnevad

Kõik sooritustele suunatud nõuded alluvad aegumisele. See tähendab seda, et kui võlausaldaja soovib võlgnikult kohustuse täitmist ning raha või asja väljaandmist, peab ta arvestama sellega, et ta ei saa sellekohaseid nõudeid esitada lõpmatu aja vältel. Sellel on väga praktilised põhjused. Nõuded on piiratud aegumistähtaegadega esiteks seetõttu, et pooled saavutaksid õigusrahu. Vastasel juhul ei saaks võlasuhte pooled ennast kunagi vabalt tunda ning alati tuleks arvestada võim

Õiguspraktikas on sagedaseks probleemiks, millega me kokku puutume, vaidlus pahatahtliku üürnikuga. Ehkki enamik üürnikke täidavad enda kohustused korrektselt, tuleb ette isikuid, kes sihikindlalt keelduvad üüri maksmisest, kuid samal ajal ei nõustu ka üüritud pinda vabastama. Vahel kestab selline omavoli aastaid, millise aja vältel jääb üürileandja loodetud tulust ilma ning ei saa kinnisasja ka ise kasutada. Nn puuküürnikud on enamasti eluruumide üürile andmise probleem, kui

Alaealisele lapsele elatise nõudmine peaks olema üks kõige lihtsamatest nõuetest üldse. Paraku on tegemist valdkonnaga, kus kohtupraktika on perekonnaseaduse regulatsiooni sellisel määral edasi arendada ja laiendanud, et seadusest endast ei ole enam võimalik vastavaid reegleid mõista ega välja lugeda. Elatisenõude esitab lahuselava vanema vastu formaalselt laps ise, tehes seda vanema kaudu, kelle juures ta alaliselt elab. Perekonnaseadus sätestab väga lihtsalt ja konkreetselt

Abikaasade ühisvara (abieluvara) jagamine on üks kõige keerulisemaid valdkondi, millega advokaadid kokku puutuvad. Enamasti ei ole selle põhjuseks vaidluse õiguslikud keerukus, vaid vaidlusega kaasnevad klientide emotsioonid. Selleks, et saavutada abieluvara jagamisel parim võimalik tulemus, tuleks eelnevalt sõlmida abieluvaraleping. Selle puudumisel tuleb aga lähtuda perekonnaseaduses sätestatud reeglitest. Abieluvara jagamisel on kaks keskset vaidlusküsimust abieluvara koos