Kaasomandi lõpetamine
Kaasomand on sageli lõppematute probleemide ja kaasomanike omavaheliste vaidluste allikas. Kaasomanike arusaam ühise asja mõistlikust kasutusest ja majandamisest võib olla kardinaalselt erinev. Samuti esineb pahatahtlikke kaasomanikke, kelle eesmärgiks ei ole mitte ühise omandi mõistlik majandamine, vaid soov saada ise ainuomanikuks. Kaasomanike omavahelised vaidlused on tihti väiklased, pahatahtlikud ja aastatepikkused. Enamasti ei olegi neid võimalik lahendada teisiti kui läbi kaasomandi lõpetamise.
Kaasomandit saab lõpetada kas poolte kokkuleppel või läbi kohtumenetluse. Kui kaasomandi esemeks on kinnisasi, peab kaasomandi lõpetamise kokkulepe olema sõlmitud notariaalselt. Praktikas selliseid kokkuleppeid loomulikult sõlmitakse, kuid mitte iga kaasomandi vaidlus ei ole kokkuleppeliselt lahendatav. Olukorras, kus üks või mitu kaasomanikku on kas enda isiksusest tulenevalt või muul põhjusel kokkulepete sõlmimiseks võimetud, on vältimatu esitada kaasomandi lõpetamiseks hagiavaldus kohtusse.
Kaasomandi lõpetamine on üks vähestest nõuetest, mis tuleb alati rahuldada. Kui vähemalt üks kaasomanikest ei soovi enam kaasomanik olla, ei saa teised seda takistada. Ainus variant kaasomandi lõpetamata jätmiseks on siis, kui kaasomandi lõpetamine oleks mingil põhjusel hea usu põhimõtte seisukohalt vastuvõetamatu, kuid selliseid juhtumeid esineb harva. Sellisena eristub kaasomandi lõpetamine abielulise ühisvara jagamisest, mille reeglid on mõnevõrra keerulisemad.
Kaasomandi lõpetamisel ei olegi seetõttu reeglina küsimus selles, kas kaasomand lõpetada vaid ainult selles, kuidas seda teha. Asjaõigusseaduse kohaselt on selleks järgmised variandid:
Esiteks on võimalik jagada asi kaasomanike vahel reaalosades. See tähendab asja füüsilist jagamist; näiteks põllumajandusmaa kinnistu poolitamist või eramaja ehitamist korteriteks. Sageli ei ole kaasomandi olemusest tulenevalt füüsiline jagamine aga võimalik.
Teine ning kõige tavalisem variant on anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas. Teisisõnu ostab üks kaasomanik teisele kuuluva osa välja. Enamasti on pooltel vaidlus selle üle, kes on see pool, kes ostab ja kes müüb ning millise hinnaga seda tehakse.
Kolmandaks on võimalik müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. See tähendab, et asi müüakse ning asja jagamise asemel jagatakse saadud raha. Ehkki seadusandja eeldus on see, et just enampakkumisel on võimalik saada asja eest maksimaalne hind, siis praktikas see enamasti nii ei ole ning müük enampakkumisel tähendab rahalist kaotust. Seetõttu üritatakse seda varianti enamasti vältida ning seda kasutatakse siis kui ükski kaasomanik ei suuda teiste osi välja osta.
Kaasomandi lõpetamise viis sõltub eelkõige asja olemusest, kaasomanikele kuuluvate osade suurusest ning kaasomanike rahalistest võimalustest.
