Auto müügileping - mida silmas pidada?
Sõiduauto ostmisel mõeldakse eelkõige auto mudeli, varustuse ning edasiste kulutuste peale. Tihti jäetakse tähelepanuta aga ostu-müügiprotsess, mis on juriidiliselt samuti oluline, et soetatud autot saaks ka edaspidi probleemideta kasutada.
Müüjaks eraisik või professionaalne automüüja
Tarbijaõigusi tuntakse üha enam, kuid tihti on tähelepanuta jäänud, et tarbijaõigused rakenduvad üksnes juhul, kui asi on ostetud kauplejalt, kes tegutseb majandus- või kutsetegevuses ehk ettevõttelt. Inimestevaheline tehing kujutab endast võlaõiguslikku suhet ning eraisikust müüjale tarbijakaitse kohustused seega ei laiene. Sellest tulenevalt tasub sõidukit valides muuhulgas mõelda, kas osta auto ettevõttelt, kes peab jälgima tarbijakaitse eeskirju ja seetõttu ka olema hoolsam, või soetada auto eraisikult.
Jäta enda toimingutest märk maha
Kuigi võlaõigusseadus tunnustab ka suulisi lepinguid, on selliseid tehinguid siiski hiljem ääretult raske tõendada, mistõttu tuleks ka sõiduki ostmine kindlasti vormistada kirjalikus auto ostu-müügilepingus. Autosalongides enamasti sellega probleeme ei teki ja eriti veel juhul, kui tehingu järel antakse kliendile kätte uhiuue auto võtmed. Eraisikute vaheliste müügitehingute ning kasutatud autode müügi puhul ei pruugi aga kirjalik müügileping olla enam niivõrd iseenesest mõistetav, kuid edasiste probleemide vältimiseks peaks see siiski nii olema.
Mõlema lepingupoole poolt allkirjastatud müügilepingus peab olema märgitud kõik, mis oleks oluline hilisemate vaidluste vältimiseks: müüja, ostja ja sõiduki andmed, sõiduki lisavarustus ja seisukord ning läbisõidu näit. Kui ostja ja müüja on leppinud kokku ka mingisugustes muudes tingimustes, tasuks lepingusse ka need eraldi ära märkida. Maanteeameti kodulehelt leiab blanketi sõiduki ostu-müügilepingu jaoks, milles on olemas üksnes baasinfo, kuid seda annab vastavalt olukorrale ja müügitingimustele kohandada just endale sobivaks. Kui sõiduk on üleandmiseks valmis, on mõistlik sõlmida lisaks ka kirjalikult üleandmis-vastuvõtmisakt, mis kinnitab, et ostja on saanud sõiduki enda valdusesse.
Lisaks auto ostu-müügi lepingu sõlmimisele kirjalikult on ostjal edasiste probleemide vältimiseks mõistlik tasuda sõiduki eest pangaülekandega. Nii võib olla kindel, et ka raha üleandmisest on jäänud märk maha ja ka seda saab tulevikus kerge vaevaga tõendada.
Veendu, et sõiduk oleks tehniliselt korras
Kui uue otse tehasest tulnud auto puhul on varjatud puuduste oht väga madal, siis kasutatud sõiduki ostmisel tasub kindlasti edasiste probleemide vältimisteks kontrollida sõiduki päritolu, ajalugu ja tehnilist seisukorda. Siinkohal kehtib kindlasti ütlus, et oma silm on kuningas – sõidukit ostes peaks selle ise visuaalselt üle vaatama võimalikult valgustatud tingimustes ning kui endal puuduvad vastavad teadmised, et sellist ülevaatust teha, tuleks kaasata mõni asjatundja. Lisaks visuaalsele vaatlusele on oluline ka tehnilise ülevaatuse läbiviimine, mida on soovitav lasta teha sõltumatul asjatundjal. Kuigi sellised toimingud on tasulised, on ostule eelnevad kulutused kordades soodsamad, kui hiljem avastatud puuduste kõrvaldamised.
Sõiduki müüjalt auto tehnilise info kogumise puhul on oluline jälgida, et auto tehnilist seisukorda kirjeldav teave oleks esitatud kirjalikus vormis, sest sarnaselt lepinguga on suulist teavet hiljem raske tõendada.
Kui ostetud sõidukil on varjatud puudused
Võlaõigusseaduse kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Üldjuhul ei vasta asi lepingutingimustele sellisel juhul, kui antud asi ei sobi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest juhul, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus on ilmnenud hiljem. Müüja seisukohalt on äärmiselt oluline lisada kasutatud auto ostu-müügilepingusse loetelu auto võimalike puuduste ja rikete kohta. Sellisel juhul on ostja puudustest teavitatud ning ta ei saa hiljem sellistele puudustele tugineda väites, et ta ei olnud ühest või teisest tehnilisest probleemist teadlik.
Varjatud puuduste puhul on oluline, et ostja teataks müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudustest teada sai või pidi teada saama. Kui ostja pole enne asja ostmist asja üle vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt teatanud, võib ta teatud juhtudel siiski lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Sellisteks juhtudeks on näiteks siis, kui asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest, kuid ei avaldanud seda ostjale.
Kui selgub, et asi ei vasta nendele tingimustele, milles algselt kokku lepiti, võib ostja esmalt nõuda asja parandamist või asendamist. Seda aga eelkõige juhul, kui see on võimalik ja see ei põhjusta ebamõistlikke kulutusi. Olulise lepingu rikkumise korral on ostjal õigus lepingust ka taganeda.
Kõik ostule eelnev on tähtis
Ükskõik mis asja ostma minnes, tasub alati pigem rohkem kui vähem kontrollida ning seda eriti sõiduki ostmise puhul, kus tehniline korrasolek ei ole oluline mitte ainult sõiduki omanikule, vaid ka kõikide teiste liiklejate jaoks. Sõidukit valima hakates tasub läbi mõelda enda jaoks kogu müügiprotsess, et sõidukiga tutvuma minnes oleks teada, mida täpselt peaks jälgima ja milliseid toiminguid tegema. Seda ikka selleks, et ostetud autoga oleks tulevikus võimalikult vähe probleeme.
