Koduse testamendi vaidlustamine
Pärimisseaduse kohaselt on pärandajal (testaatoril) võimalik teha testament nii notariaalses kui koduses vormis. Notariaalsed testamendid on olemuslikult kindlamad, need ei aegu ning nende puhul on oluliselt keerulisem väita, et testaator tegi selle teo- või otsusevõimetuna. Samas on kodused testamendid mitte ainuüksi lubatud vaid ka tavalised. Koduse testamendi puhul on aga alati oluliselt suurem kahtlus selle kehtivuses.
Esimene võimalus koduse testamendi vaidlustamiseks on vorminõuete järgmine. Koduse testamendi saab teha kahel moel: omakäelisena või tunnistajate juuresolekul. Omakäelise testamendi keskne eeldus on see, et testaator on selle täies ulatuses ise oma käega kirja pannud. Selle nõude vastu eksitakse üllatavalt sageli ning kasutatakse prinditud blankette. Selline testament ei ole enam täies ulatuses omakäeline ning on vorminõuete rikkumise tõttu tühine.
Seevastu tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testament ei pea olema täies ulatuses omakäeline. Piisab sellest, et testaator on sellele alla kirjutanud koos vähemalt kahe tunnistajaga. Praktiline probleem on sageli see, et tunnistajate allkirjad on ikkagi testamendilt puudu või on selle alla kirjutanud vaid üks tunnistaja. Lisaks ei tohi tunnistajad olla isiklikult testamendist huvitatud, samuti ei tohi nad olla ühegi pärija või annakusaaja lähisugulased. Ka need rikkumised toovad kaasa testamendi tühisuse.
Kui testamendi on teinud vana ja haige inimene, siis on sagedased vaidlused selle üle, kas ta tegi testamendi täie mõistuse juures. Selline vaidlus on eriti terav siis, kui elu lõpus tehtud testamendiga on muudetud varasemat testamenti või kui keegi, kes teab ennast olevat pärija, seda testamendi kohaselt siiski ei ole. Surmajärgne piiratud teovõime või otsusevõimetuse tuvastamine on küll keeruline, kuid läbi postuumse kohtuarstliku ekspertiisi siiski võimalik. Selline ekspertiis viiakse läbi eelkõige ravidokumentide alusel, kuid vahel osutub vajalikuks ka tunnistajate, kes omavad infot testaatori (vaimse) tervise kohta, ülekuulamine.
Arvesse tuleb võtta seda, et kodune testament kehtib ainult kuus kuud selle allkirjastamisest arvates. Kui pärast kuue kuu möödumist testaator veel elab, kaotab kodune testament kehtivuse. See tähendab, et ka võimalikud varasemad kodused testamendid ei saa viimase testamendi asemele astuda.
Viimaks on kahjuks alati olemas ka variant, et testament tervikuna või testaatori allkiri on lihtsalt võltsitud. Sellisel juhul saab võltsingu tuvastada läbi käekirjaekspertiisi. Testaatori allkirja võltsimise korral ei saa tegelikult rääkida ka testamendi tühisusest, kuna testamenti kui testaatori viimse tahte avaldust ei olegi olemas. Sel juhul on tegemist testamendi puudumisega. Nii testamendi puudumise kui tühisuse tagajärjeks on see, et pärimine toimub seadusjärgses korras.
