Eriolukord lihtsustas koosolekute korraldamist

Eriolukorrast tingituna võeti vastu kaua oodatud seadusemuudatused, mis lihtsustavad oluliselt koosolekute korraldamist. Seega ei pea enam näiteks äriühingu, korteriühistu või mittetulundusühingu otsuseid vastu võtma füüsilisi koosolekuid pidades, vaid selle asemel saab kasutada ka elektroonilisi vahendeid.

Koosolekuid on võimalik pidada nüüd elektrooniliselt

Alates 24. maist 2020. a on füüsilise koosoleku asemel osaliselt või täielikult elektroonilise vahendi abil koosoleku läbiviimine lubatud reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil. Oluline on, et osalejatel oleks võimalik koosolekut jälgida, sõna võtta, esitada ettepanekuid ning vastuväiteid ning hääletada. Sealjuures ei tohi unustada ära ka seni kehtinud seadusest tulenevaid nõudeid koosoleku kokkukutsumise, protokollimise või esindusõiguse aluste osas – eriolukorra tingimustes on kõik need jäänud samaks. Seetõttu on tegemist justkui tavapärase üldkoosolekuga, kuid lihtsalt uuel platvormil.

Aktsionäridel ja osanikel võimalus hääletada ka enne koosoleku toimumist

Lisaks elektroonilisele koosoleku pidamisele on nüüd osaühingu osanikel ja aktsiaseltsi aktsionäridel võimalus otsuste vastuvõtmisel osaleda nii, et nad edastavad enda hääle enne koosoleku toimumist. Sel viisil hääletades peab hääl olema edastatud kirjalikku taasedastamist võimaldavas vormis, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Lisaks sellele peab olema eelnevalt tuvastatud hääletamisel osalev osanik või aktsionär ning tagatud hääletamise turvalisus. Koosoleku kokkukutsuja peab kokkukutsumisteatele lisama sel juhul eelhääletamise blanketi koos otsuste eelnõudega ning hääletamiseks tuleb isikul kasutada üksnes vastavat blanketti.

Õigus otsuseid vastu võtta koosolekuid kokku kutsumata laienes ka teistele

Olukorras, kus kokkusaamised ei ole lubatud või võimalikud, kuid otsuste vastuvõtmisega ei kannata oodata, on teinegi hea lahendus: nimelt annab seadus võimaluse võtta otsuseid vastu ka koosolekuid kokku kutsumata. Sel viisil otsuste vastuvõtmiseks on vajalik koostada esmalt otsuse eelnõu, mis edastatakse hääleõiguslikele isikutele koos tähtajaga, mille jooksul peavad isikud enda seisukohta avaldama. Isik, kes eelnõu osas seisukohta ei edasta, loetakse hääletanuks otsuse vastu. Hääletustulemuste põhjal koostatakse hääletusprotokoll, mis edastatakse omakorda hääleõiguslikele isikutele. Sel viisil võetakse otsused vastu enamasti lihthäälteenamusega, kui seaduse või põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti.

Seni oli selline võimalus otsuste vastuvõtmiseks üksnes osaühingu osanikel, äriühingu nõukogu liikmetel ja korteriühistu liikmetel. Nüüd on aga antud sarnane otsuste vastuvõtmise viis ka näiteks mittetulundusühingute liikmetele ja aktsiaseltsi aktsionäridele, kes edaspidi saavad samuti sarnasel viisil otsuseid vastu võtta.

Mõningad erandid üksnes 2020. aastaks

Eriolukorra valguses on 2020. aastaks nähtud seadusega ette ka mõningaid erandeid, mis puudutavad kas juhatuse või valitseja ametiaja pikendamist või majandusaasta aruandeid. Nii näiteks võimaldatakse nendel ühingutel, kelle majandusaasta aruande esitamise kohustus on 12. märtsist kuni 31. augustini, esitada aruanne hiljemalt 31. oktoobril 2020. aastal.

Lisaks sellele pikendati seadusega nii mittetulundusühingu kui ka korteriühistu juhatuste liikme või valitseja ametiaega kuni 31. oktoobrini 2020. aastal, kui tema volitused oleks pidanud lõppema ajavahemikul 12. märtsist 31. augustini. Sarnast regulatsiooni volituste pikendamise kohta ei ole aga seadus ette näinud teistele juriidilistele isikutele.

Tähele tasub siiski panna, et nimetatud erandid kehtivad ainult 2020. aastal ning on mõeldud eelkõige koroonakriisist tingitud ohtude vältimiseks, et hoida ära üldkoosolekute kokkukutsumisest tekkivaid inimeste kogunemisi. Siiski ei tasu nii majandusaasta aruande kinnitamise või juhatuse liikmete valimisega jääda viimasele minutile: uued koosoleku pidamise ja otsuste vastuvõtmise võimalused on loodudki eeskätt seepärast, et ka sel keerulisel perioodil ei jääks ühingute otsused vastu võtmata.